Luksusnaised
12. detsember 2004, 13:35
... on miski hirmuäratav pealinnne inimtüüp.
Nad on alati nii kurvanäolised ja tõsised. Kõnnivad tänaval (seda juhtub harva), äraolev pilk silmis, imeharva näeb neid naeratamas. Nende kalbed näod ja kaelad kumavad õhtuti foorituledest valgustet ristmikel, läikivate edevusautode klaasvitriinidest.
Nad on ammu jõudnud teispoole veatut figuuri, perfektset meiki, õiget parfüümi ja esteetiliselt korrektset nahavärvi. Riided, neist ma parem ei räägigi. Mõistagi on need tehtud puhtast rahast.
Ma kahtlustan, et nad teavad kõike nahahooldussarjadest, juuksurisalongidest, ripsmetuidest, lõhnadest, epileerimisest ja solaariumist. Neil on bakalaureuseteadmised maniküüris ja magistrikraad moneycures. Nad on surmtõsised kehadisainerid. Loomulikult - nad teavad, et sirgetesse plaatinablondidesse juustesse investeerides on võimatu kaotada. Vähemalt Tallinna kesklinnas.
Mis on õnn?
Pildi ja sõna inflatsioon
12. november 2004, 10:39
Ma pläägutasin eile Krahviga käskjalas sellest, kuidas epideemiana levinud "fotograafiaga tegelemine" on muutunud üleüldiseks kehkenpüksluse, näilisuse ja mittetõsiseltvõetavuse sünonüümiks.
Millalgi vahepeal kaagutasin Voltriga sellest, kuidas kõik tahavad kangesti pildistada, kuid kuna tegelikult ei tea, milleks, siis on tulemuseks üheülbalisuse ja maneerlike "kunstfoto"-pooside püüdlik tiraeerimine.
Natuke hiljem lobisesin Raivoga sellest, et suurem osa ajaveebnikke jätavad kasutamata suurepärase võimaluse - mitte blogida kõigest - , mistõttu juhtumid, kus neil ka tõesti on midagi olulist öelda, jäävad kergesti märkamata. Blogid kui tüütud tõsieluseebid. Blogid kui SLÕhtulehe tasuta interneti-lisad.
Samal ajal oli Schluss täitsa vait, klõbistas natuke arvutit ja ütles seda kõike, pluss veel palju enamat üheainsa leheküljega.
(Pole võimatu, et kui keegi mulle õhtul kõrtsus "Näe, Schluss!" peaks näitama, siis torman jalamaid osutatud suunas, klammerdun näidatu pintsakuvarrukasse ja vatran klaasistunud pilgul, kuidas "see on kõik nii õige, nii õige, mida ta räägib!").
Kaubamaja akendel ...
10. november 2004, 12:39
... ripuvad mu kursakaaslaste (hähä, aga ma olen ju
akadeemilisel) tööd pealkirjaga Mängime objekte ja
subjekte 21.sajandi Tallinnas".
Kift on vaadata, kas ja kuidas pildirivid vaadates elama
hakkavad. Mõnede tööd on sellised, et viskad pilgu peale
ja hops! on sinu peas hulgem lugusid. Viimne kui üks
küsimärgiga lõpus. Vaatad terasemalt - ja hakkab paistma
veel enamgi võimalikke lugusid.
Siukesed asjad mulle meeldivad.
Olgu nad siis tehtud kaameraga või joonistatud pliiatsiga.
(Muide, täna, 10. novembril kell 14:00 toimub sealsamas akende ees tööde hindamine, kohal on EKA heavymetal-hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad näiteks ka Andres Tali ja Marko Mäetamm - kindlasti üsna hirmuäratav ka kõrvalt vaadata).
... ja nende taga
10. november 2004, 12:42
Kaubamaja sees, "noorteosakonnas", on üleelusuurused värvilised portreed 14-15 aastastest noortest inimestest, autoriks Indrek Arula, kellega ma juhtumisi ka samas keskkoolis käisin.
Piltidele pääle kirjutatud laused on kohati pisut häirivad, aga idee iseenesest - võimalus tõtt vahtida "päris" teismelistega, meelde tuletada ja vihjamisi osa saada nende kummalisest maailmast - on väga lahe.
Arnold Rüütli lendav tsirkus
08. november 2004, 10:54
Meie president vaatas rahvusvahelist perekonda lahke pilguga. Jäi siis mõttesse, küsis Mikkolt pärast pausi: Kui teie olete sakslane ja teie naine on argentiinlanna, siis öelge mulle ometi, härra Fritze, miks te räägite oma lastega vene keeles?
Heh, aga võibolla on tõesti tegemist ühe isikliku, mastaapse ja (tegija poolt vaadatuna) eelkõige ülinaljaka huumoriprojektiga?
NENDE lausetega torkamine, ette hoiatamata! Ettekirjutatud
tekstide ja võõraste mõtete küüniliselt ja valerõhuliselt
puterdamine avalikes etteastetes! Valitud "luubid" ja
"sämplid" parematest EPA paladest!
Ma ei taha teada, KUI hüsteeriliselt naljakas seda kõike teadlikult "teha" oleks ... eriti muidugi Dieter Bohleni lokkide ja David Hasselhofi enesekindlusega ...
Kõik need väjavihastatud, kuid olude sunnil vaoshoitud ametnikud, ajakirjanikud ja wannabe-intelligendid! Juba nende nägude vaatamine peaks olema miljonikroonine vaade!
***